Radooni mõõtmine siseruumides

Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõdame siseruumides ühest nädalast kuni kahe kuuni sõltuvalt mõõtmise eesmärgist.

Teostame: 

• radoonisisalduse keskväärtuse hindamist,
• hoone radoonitaseme kaardistamist, 
• radoonivähendamise tööde käigus vähendamismeetme rakendamise efektiivsuse vahetut kontrolli, 
• radooni liikumisteede ja lekkekohtade otsimist.

Radooni aktiivsuskontsentratsiooni aastase keskväärtuse määramiseks viiakse mõõtmised läbi kütteperioodil ajavahemikus novembrist aprilli lõpuni.  On oluline, et hoone oleks kasutuses ning elu/töötegevus mõõtmisperioodil oleks tavapärane, sh peaks ventilatsioonisüsteem töötama tavarežiimil.  Elukohas teostatakse mõõtmisi vähemalt kahes enamkasutatavas ruumis, näiteks magamistoas ja elutoas. Töökohtadel ja avalikes hoonetes tehakse mõõtmised esimesel korrusel ja keldrikorrusel, kui seal paiknevad inimeste tööruumid. 

Radooni aktiivsuskontsentratsiooni siseruumides määratakse eesmärgiga välja selgitada:

• ruumiõhu aasta keskmine radoonisisaldus (pikaajaline mõõtmine).
  Radooni aasta keskmine kontsentratsiooni mõõtmine hoones viiakse läbi pikaajalise meetodiga, sest ruumiõhu radooni aktiivsuskontsentratsioon kõigub tundide, päevade ja aastaaegade lõikes, sõltudes nii meteoroloogilistest tingimustest kui ka ruumide kasutusest. Lisaks soodustavad külmunud maapind ja lumikate hoone ümber radooni liikumist hoonesse hoonealuse külmumata pinnase kaudu. Kütteperioodil avatakse ka vähem uksi ning aknaid, mistõttu väiksema radoonisisaldusega välisõhu juurdevool on piiratud. Radoonisisaldust mõjutab ka vundamendi tihedus - mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. 
• radoonisisalduse ajaline dünaamika.
  Radoonisisalduse ajalise dünaamika uurimine on vajalik, kui uuritakse ventilatsioonisüsteemi töörežiimi või hoone ööpäevase kasutuskoormuse mõju õhu radoonisisaldusele. 

• radoonisisalduse jaotus hoone eri osades konkreetsel ajahetkel (hoone radooni kaardistamine).
  Lühiajalisi mõõtmisi kasutatakse hoone radoonitaseme kaardistamisel ning radoonivähendamise tööde käigus vähendamismeetme rakendamise efektiivsuse vahetuks kontrolliks. Vähendamismeetme tõhususe püsivuse üle otsustamiseks on siiski vajalik pikaajaline mõõtmine.
  
  
• radooni levikuteed hoones ning lekkekohad.
  Radooni liikumisteede ja lekkekohtade otsimiseks viiakse läbi kohtmõõtmine kasutades mõne minuti kuni ühe tunni jooksul tulemust näitavat elektroonilist pidevmõõteseadet.

Eelised Radoonitõrjekeskuse mõõtemetoodika eelis teiste teenusepakkujate ees:

• jääb ära vajadus kulutada lisaaega ja -raha täiendavateks mõõtmisteks
• on võimalik hinnata, kas ruumiõhu radooni aktiivsuskontsentratsioon tööajal vastab kehtestatud nõuetele, vastab nõuetele või on vajadus muuta töökorraldust või rakendada radoonisisaldust vähendavaid meetmeid.  

Siseruumide radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmiseks pakume ainult elektroonsete seadmetega mõõtmist, mis on meie hinnangul tänapäeval parim lahendus. Teiste ettevõtete poolt pakutav detektoritega mõõtmine võib esialgu tunduda odavam lahendus, kuid kokkuvõttes võib see osutuda hoopis kulukamaks.

Meie pakume mõõtmiseks eelistatult seadmeid, mis võimaldavad hinnata radoonisisalduse muutust ajas, sh kas tööaja kestel on radoonisisaldus tööruumides alla kehtestatud viitetaseme. Detektoritega puudub võimalus tulemusi pärast mõõtmist analüüsida. Nendega mõõtes saadakse tulemuseks üks number – mõõtmisväärtus. Kui see väärtus on alla viitetaseme (alla 300 Bq/m³) (erandina koolid ja koolieelsed lasteasutused, kus kehtib piirväärtus 200 Bq/m³), siis on kõik hästi ja ruum vastab kehtivatele nõuetele. Aga olukorras, kus mõõtmisväärtus on üle viitetaseme (või piirväärtuse) ei aita see üks number rohkem kui ütleb, et ruumi radoonisisaldus ei vasta nõuetele. Sellisel juhul on kolm varianti: 

1. hinnata töötajate ajalist viibimist ruumis ja  töötaja saadavat võimalikku kiirgusdoosi ning vajadusel teha muudatusi töökorralduses,
2. võtta kasutusele radoonisisaldust vähendavad meetmed, mis sõltuvalt ruumist võivad osutuda kulukaks või
3. teha lisamõõtmine, et selgitada välja, kas tööajal, kui nt töötab ventilatsioonisüsteem, on radoonisisaldus normi piires. Ventilatsioonisüsteemi töörežiimi mõju hindamine osutub kasulikuks nendel juhtudel, kui kogu mõõtmisperioodi radoonisisaldus ületab kehtestatud viitetaset, kuid tööajal (konkreetsetel kellaaegadel, ventilatsioonisüsteemi töötamisega) on mõõdetav keskväärtus alla kehtestatud viitetaset (alla 300 Bq/m³). Kui õhu radoonisisalduse keskväärtuse tulemus tööajal ei ületa 300 Bq/m³, siis loetakse õhu radoonisisaldus viitetasemele vastavaks.  Alljärgnevalt toome ka ühe graafilise näite meie meetodi kasutamise väljundist: