Mis on radoon?

Radoon (Rn²²²) on värvitu ja lõhnatu õhust raskem looduslik radioaktiivne gaas. Radoon on pärit maakoorest ning tekib uraani radioaktiivsel lagunemisel. Kõikidele radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad iseenesest, tekitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid elemente ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoonisisalduse mõõtühikuks on Bq/m³ (bekerell kuupmeetri kohta).

Eesti kuulub Euroopas keskmisest kõrgema radooniriskiga riikide hulka. Radoon on suitsetamise järel teisel kohal kopsuvähki haigestumise tekitajaks. Eestis haigestub aastas umbes 100-150 elanikku kopsuvähki tulenevalt radoonist nende elukeskkonnas, seda on ca kaks korda rohkem kui hukkub aastas inimesi liikluses. Erilise riski all on suitsetajad, tingituna suitsetamise ja radooni sünergilisest efektist. 

Radooni aktiivsuskontsentratsioon välisõhus on üldjuhul madal, sest radoon hajub välisõhus ning ei kujuta seetõttu ohtu tervisele. Kuid aluspinnasest siseruumidesse sattuv radoon võib õhu radoonisisalduse tõsta määrusega kehtestatud normidest oluliselt kõrgema tasemeni.

Kõrge radoonisisaldusega siseõhu peamiseks põhjuseks on majaaluse pinnase kõrge radooniriski tase, mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad kivimid – graptoliitargilliit, oobolus fosforiit, mõned Devoni settekivimite erimid jt. Täiendav radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest. 

Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida gaasikindlam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, so õhurõhk, tuulesuund, maapinna niiskus %, maapinna külmumine. Lisaks mõjutab radooni taset hoones ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne. Mida pikemaajaliselt radoonitaset siseõhus monitoorida seda täpsema tulemuse saab.

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom alusel sätestati Eestis siseruumide õhu radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m³ (erandina peab koolieelsete lasteasutuste ja koolide siseruumide radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse olema alla 200 Bq/m³). Viitetaseme ületamisel tuleb kaaluda ja vajaduse korral tarvitusele võtta meetmeid radoonisisalduse vähendamiseks. 

Siseõhu radoonisisaldust reguleerivad määrused

Alljärgnevalt toome ülevaate Eestis kehtivatest määrustest, milles on käsitletud ruumiõhu radoonisisaldust: 

• Keskkonnaministri 30.07.2018 määrusega nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ on kehtestatud tööruumide õhu radoonisisalduse riiklik viitetase 300 Bq/m³, nõudes kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub, radoonisisalduse mõõtmisi. Viitetaseme 300 Bq/m³ ületamise korral on tööandja kohustatud võtma kasutusele põhjendatud ja optimaalsed radoonikaitsemeetmed. 
• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ on kehtestatud hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetasemeks 300 Bq/m³.
• Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrusega nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ on põhikoolile ja gümnaasiumile kehtestatud, et kooliruumi siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 Bq/m³.
• Vabariigi Valituse 6. oktoobri 2011. a määrusega nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ kehtestatakse, et koolieelse lasteasutuse ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 Bq/m³.